Eesti ja udmurdi kirjandused: vastu tulemise sammud.
või Kümme korda Arvo Valtonist

Tänapäeval võib rääkida ilukirjandust eesti keelest udmurdi keelde ja udmurdi keelest eesti keelde tõlkimise omadusest. Aga praegu vaatame, kuidas arenes eesti ja udmurdi ilukirjandusi vastastikune tõlkimine.

Nõukogude ajal eesti kirjandust udmurdi keelde tõlkimiseks ja avaldamiseks võimalusi andsid SSSR-i moodustamise aastapäevad. Aastal 1972 ja aastal 1982 udmurdi ajakirjades “Vennade peres”, “Eesti – nõukogude maa”, “Uhkusta, meie vaba kodumaa!” nimede all oli avaldanud August Alle, Ralf Parve, Arvi Sijgi, Minni Nurme, Juhan Smuli, Paul-Erik Rummo luuletused, Arvo Valtoni ja Mart Raudu novellid. Nõukogude ajal kirjanikud kohtusid SSSRi kirjaniku liitu koosolekutel. 1972. aastal selline koosolek oli Ižkaris, pärast seda udmurdi ja eesti ajakirjades oli avaldanud A. Valtoni novellid udmurdi keeles ja S. Samsonovi novellid eesti keeles. 1979–1982. aastatel ilukirjandust tõlkimisega tegelesid Tartus õppivat teadlased. Eesti keeles “Edasi” ajalehes oli avaldanud udmurdi luuletused. Aastal 1988 Eestisse oli kutsunud udmurdi kirjanike delegatsioon. Aga pärast seda udmurdi keelde oli tõlkinud ainult üks Juhani Liivi luuletus.

1989. aastal oli kujunenud Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon. 1996. aastal Eestis oli korraldanud tõlkemisele põhjendatud koosolek. Pärast seda udmurdi keelde oli tõlkinud “Kalevipoeg” eepose osa, Ellen Niiti luuletus ja Arvo Valtoni novell. Eestis selleks aastaks sündisid kaks raamatusarja, mõlemad on Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni juhataja Arvo Valtoni mõtted: “Soome-ugri luuleklassikat” ja “Soome-ugri naiste luule”. “Enne koitu” – esimene raamat “Soome-ugri luuleklassikat” sarjas. Teistega soome-ugri luule esindajatega siin on antud kõige kuulsamate udmurdi luuletajate Kuzebai Gerdi 22 ja Ašaltši Oki 15 luuletust. “Kevadhommik” – teine selles sarjas ilmunud raamat. Siin on avaldanud esimese udmurdi luuletaja Grigorij Vereštšagini (siin on ka olemas esimene udmurdi luule “Oh mu sinikjas tuvike”), Mihhail Iljini luuletust. “Suvepäev” – sarja kolmas raamat, kus on koostanud pärast soome-ugri II maailmasõja kirjutatud luuletused. Eesti lugejatele on antud hea võimalust tutvustada udmurdi suuremade luuletajate loominguga. Siin on antud Nikolai Baiterjakovi, Aleksandr Belonogovi, Vladimir Romanovi ja Flor Vassiljevi luuletused. Kõikide luuletuste koostaja ja tõlkija on Arvo Valton. Teises sarjas on ilmunud neli raamatud. “Neli udmurditari” kogumikus on antud Alla Kuznetsova luuletused Ellen Niitu tõlkes, Ljudmila Kutjanova ja Galina Romanova luuletused Valeeria Villandi tolkes ja Tatjana Tšernova luuletused Arvo Valtoni tolkes. Kõik “Soome-ugri luuleklassikat” ja “Soome-ugro naiste kirjandus” sarjades ilmunud raamatud on kakskeelsed. Seal on antud teadlaste Eva Vingiano de Pina Martinsi ja Viktor Šibanovi teadused artiklid.

Pärast Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni seitsmendat koosolekut, aastal 2003, Udmurdimaal oli avaldanud Arvo Valtoni raamat, mis tutvustas udmurdi lugejale eesti kirjaniku novelle, luuletusi, miniatüüreid. See oli Udmurdimaal eesti kirjanduse sarja avaldamise alg. Tänapäevaks on ilmunud Karl Ristikivi, Kristjan Jaak Petersoni, Betti Alveri, Ernst Enno ja Juhan Liivi kakskeelsed luuleraamatud ja Arvo Valtoni proosa raamat P. Zahharovi, V. Šibanovi, V. Ar-Sergi, S. Matvejevi, S. Ljubimova tõlkedes.

Aastal 2004 Eestis sündis kolmas soome-ugri kirjandustele põhjendatud sarja nimega “Väikeste rahvaste suur kirjandus”, mille autor on Arvo Valton. Selles sarjas oli avaldanud Ašaltši Oki raamat, kus on antud kõik tänapäevaks teatavad luuletused ja novellid. Teine selles sarjas udmurdi kirjandusele põhjendatud raamat on esimene udmurdi luuleantoloogia “Hõbepaat”. Kakskeelne antoloogia tutvustab eesti lugejale udmurdi luulet läbi aegade, alates rahvaluulest ja 18. sajandi juhuluulest kuni tänapäeva väga noorte autorite mõnel puhul veel käsikirjas olevate luuletusteni välja.

On olemas veel üks hea kombe: etnofuturismi kirjanikkude seminaarid Eestis ja etnofuturismi festivalid Udmurdimaal, kus osalevad kirjanikud. “Neiu ja karu” raamatus on kokku pannud 2001–2003-ndal aastal Eestis toimunutel seminaaridel tehtud tõlked. Udmurdi keelde on tõlgitud Kristina Ehini, Jaan Kaplinski, Kivisildnikku, Ülle Kauksi, Aapo Ilvesi ja Olavi Ruitlase luuletused. Eesti keelde – udmurdi luuletajate Viktor Šibanovi, Peter Zahharovi, Sergei Matveevi, Svetlana Ljubimova, Larisa Orehhova, Nataša Glebova luuletused ja Lidia Njanjkina novell.

Kokkuvõtteks. Tänapäeval soome-ugri kirjanikkudel on Assotsiatsioon ja etnofuturismiliikumine. Tänapäeval Eestis ilmub soome-ugri kirjandustele põhjendatut kolm raamatusarja: “Soome-ugri luuleklassikat”, “Soome-ugri naiste luule”, “Väikeste rahvaste suur kirjandus”. Udmurdimaal ja Marimaal ilmub eesti kirjanduse raamatusarja. Arvan, et see on tugev, ustav ja jõuline alus soome-ugri kirjanduste tõlke linna jaoks ja ilus maja kirjanduse maailmas. Elagu Arvo Valton!