Ojamaa II

Kaks sajandit ei ole olnud sõda siin.
Kõik väga kitsad tänavad
ja aknad lausa madalal –
kõik sisustus on aknast näha nii.
See rahvas lambaid karjatas,
seepärast linna tänaval
on kivist tallesid
ja lambaid, jääre seal ja siin.
On pere ülakorrusel,
töötuba alumisel asetseb,
kas kohvik, potikedra ruum
või raamatute müük ja laenutus
või villatöötlusasutus,
mis kellelgi.
Neil aedades on lilled, õunapuud
ja muru hästi pügatud
ja kõrge varda otsas riigilipp.
Kui pere kodus, lipp on üleval,
kui ei, siis lippu pole et.
Ka igal lihtsal kalmistul
On riistaruum, soe vesi ja tualett. 
Ja kalmistu on ümber kiriku.
Seal võti seisab ukseluku sees,
kui tarvis sisse minna, ava see
ja räägi hingest Jumalaga seal.
Siin tundsin ennast õnnes viibivat.
Siit Moskvasse ja Ižkari ju pöörduda –
Nii valus, raske oli hinge peal